Rõhuanduri tööpõhimõte

2025-03-01

Rõhuandur pälvib oma lihtsa struktuuri, suurepärase lineaarsuse ja stabiilsuse ning suure väljundtäpsuse tõttu üha rohkem tähelepanu. Rõhuanduri kasutatav tundlik element on elastne testelement ja põhikorpus on elastomeer, mille hulgas on elastomeeri konstruktsioonikujul ja sellega seotud mõõtmetel suur mõju jõuanduri toimimisele.

Rõhuanduri elastomeeri konstruktsioon kuulub põhimõtteliselt mehaanilise konstruktsiooni projekteerimise ulatusse, kuid jõu mõõtmise vajaduse tõttu erineb selle struktuur tavalistest mehaanilistest osadest. Üldjuhul peavad tavalised mehaanilised osad saavutama tugevuse ja jäikuse piisavalt suure ohutusteguriga ning detailide pingejaotusele jõutingimustes pole rangeid nõudeid.

Elastomeeride puhul aga, lisaks mehaanilise tugevuse ja jäikuse nõuete täitmisele, pinge (pinge) ja koormus (jõud) piirkonnas, kus elastomeerile on paigaldatud elektriline tensoandur, tuntud ka kui elastne keha, (mõõtmine) säilitavad range side ja samal ajal peab plaastri osa jõud, et parandada anduri tundlikkust, saavutama suurema jõu.

Lühidalt, valikuprotsessi ajal peab rõhuanduri elastne korpus vastama kahele nõudele.

(1) Plaastriosa pinge (deformatsioon) peab säilitama täielikult vastava suhte mõõdetud jõuga, mis võib tõeliselt kajastada mõõdetava komponendi deformatsiooni.

(2) Surveandur peab suurendama plaastriosa pinget (pingutust). See kajastab õigeaegselt komponendi funktsiooni.

Eespool nimetatud kahe nõude täitmiseks kasutatakse rõhuanduri elastse osa valimisel sageli "pingekontsentratsiooni" põhimõtet. Plaastriosa pinge (pinge) tase on suhteliselt kõrge ja selle seos vastab täpselt mõõdetud jõule. Anduri tundlikkuse ja disaini täpsuse parandamiseks

RELATED NEWS